King's Speech

Film räägib, kuidas Inglismaa kuningas George VI (Colin Firth) õpib rääkima. Tal on kõnedefekt juba lapsest saadik, põhjustel, mida filmis küll otseselt välja ei tooda, aga võib arvata, et põhjuseks olid karmid vanemad ja kurjad vennad. (Siis veel mitte) kuninga naine (Helena Bonham Carter) veab mehe juurde arste, kes kuidagi teda aidata ei oska. Kõlab küll klišeelikult, aga kui kogu lootus on kadunud, leitakse "arst" Lionel Logue (Geoffrey Rush), kes imekombel suudabki George'i ravida. Ravi ajal sureb mehe isa, kuningas George V (Michael Gambon), ning tema vend kuningas Edward VIII (Guy Pearce) loobub troonist, et abielluda naisega, keda ta armastab. Kuningana ei saa ta seda teha, sest Wallis Simpson (Eve Best) on juba kaks korda lahutatud naine ja kuningas kiriku peana ei saa sellise naisega abielluda. Nii peab Bertie asuma ise troonile. Kõige sellega käib ka kaasas kohustus pidada kõnesid, mis on tema jaoks väga raske.

Nii palju kui ma wikipediast lugesin on film ajalooliselt peaaegu täielikult korrektne. Wiki andmetel hakkas ravi kümme aastat varem kui filmis näidatud. Would make sense.

Minu arust oli filmi parim osa Colin Firth, kes igas kaadris piinles ja tegi seda usutavalt. Minu arvates väga hästi välja mängitud. Muidugi tegi ka hea osa Geoffrey Rush, aga temalt ei ootakski midagi vähemat. Teose miinuseks oli see, et ta oli liiga kuradi pikk. Seal on vähemalt 2 stseeni, mis oleksid võinud olla täiesti olemata ja lisaks veel paar, mille mõtet ma küll näen, aga siiski ebavajalikud minu silmis. Meeldiv minu jaoks oli muidugi veel see, et tegemist oli küllaltki lähiajaloolise filmiga, mis oli ka väga lähedal kokkulepitud tõele ning sellised filmid mulle meeldivad. Kui teile ka siis võite vaadata näiteks filmi "Valkyrie"(2008), peaosas Tom Cruise (ärge laske ennast sellest nimest hirmutada, näitlejana on ta tipp-topp enamasti).

Järgnev võib olla liiga rõve mõne jaoks. You have been warned. Väga wtf comic igastahes.

I want one

Seems awesome.

Õpetus, kuidas teha: http://www.instructables.com/id/The-Most-Useless-Machine/

The Tourist

Elise (Angelina Jolie) on mingi finantskurjategija, Alexander Pearce'i, armastatu, kes on maamunapealt kadunud olnud juba mitu aastat. Võimud jälitavad teda, kuigi ei tea milline ta väljagi näeb, sest ta on suure raha eest teinud põhjaliku iluopi, mis on ta näo täielikult muutnud. Alexander palub Elise'il välja valida mees, kes oleks tema kasvu ja ehitusega ning võimud valedele jägedele viia. Selleks meheks ostub Frank Tupelo (Johnny Depp), keda Elise rongis kohtab. Frank'i õnnetuseks aga ei aja Alexander'it taga ainult võimud vaid ka külmavereline gangster Shaw.

Loo algus võib tunduda igav, aga poole filmi pealt läheb asi tegelikult isegi päris huvitavaks. Vaatamata sellele nägin ma aga kohe sisu läbi, aga see on ilmselt juba selle süü, et ma olen liga palju filme näinud ja selle, et mul tuli kohe meelde Entrapment(1999). (Minu jaoks) Lihtne sisu aga ei teinud filmi vähem nauditavaks. Näitlejad olid head, kammoon Depp ja Jolie, kohad olid ilusad, muusika oli paigas (ei midagi erilist) jne. Kõik oli korralikult tehtud, isegi naljad olid piisavalt originaalsed. Eriti muidugi meeldis mulle Depp, jällegi, sest ta on väga hea näitleja minu arust. Ma võisin mõelda temast kui Depp'ist, aga ilma probleemita sai temast ka Frank Tupelo. Jolie seda ei suutnud ja ta roll oli, nagu alati, mängida küll veetlevat ja ilusat, aga tugevat, veidi mehist ja salakavala naeratusega naist. Ilmselt ta roll ka väga ei võimaldanud muidugi midagi sügavamt teha, aga see ei vabanda välja minu jaoks. Kinos käiku ei kahetse, võib-olla kunagi hiljem elus tegelen piraatlusega ja vaatan isegi uuesti.

Troll drawer

Live at JYSK

Black Swan

Kõigepealt sisu. Nina (Natalie Portman) on baleriin, kes oma töö tõttu on hullumeelne perfektsionist. Balletiteatris algab uus hooaeg ja Nina valitakse peaosaliseks Luikede järve interpretatsioonis, kus ta peab mängima nii Valget Luike kui ka Musta Luike. Esimese rolliga saab ta vabalt hakkama, sest on ka ise korralik piiratud tütarlaps, aga Musta Luige mängimiseks peab ta oma teise poole avastama. Mängu tuleb ka Lily (Mila Kunis), kes valitakse Nina "back-up"-iks, see Ninale väga meeltmööda ei ole ja ajab teda veel rohkem hulluks. Lõppu ma ära ei räägi, sest see on suht hea twist. Päriselt ka, mitte mingi M. Night Shyamalan'i twist, aga twist sellegi poolest.

Nüüd muljest. Alguses tundus, et on üle kiidetud, ei olnud nii hea kui ootasin, aga nüüd tundub mulle, et kurat, päris hea oli ikka tegelt. Muusika meeldis mulle, lõi õige atmosfääri olles ise märkamatu - hea filmi soundtracki tunnus + ma tundsin mõned klassikalised palad ära :D. Veel meeldis väga eriefektide kasutamine. See, kuidas Natalie Portman vahepeal luigeks hakkab moonduma oli väga reaalne ja õõvastav. Asi, mis mind häiris oli, et Portmani'l oli koguaeg selline nägu nagu oleks tal kõht kinni olnud juba 4 päeva ja et ta on väga hirmul, Mila Kunisel oli koguaeg selline nägu nagu ta oleks ta pilves ja sellel teatrijuhataja (Vincent Cassel) oli pervo nägu ees. Ma saan aru, et nende rollid olidki sellised, aga mingit variatsiooni võiks ju näidata siiski.

Wtf lol

Keegi teab, mis film? Tahaks näha

Hea laul