What the actual fuck

Rival Sons

Listsen to this band, now. Now!

Midnight in Paris

"Midnight in Paris" räägib Gil'ist (Owen Wilson), kes on puhkusel Pariisis oma kihlatu Inez'iga (Rachel McAdams). Ühel ööl jalutab Gil linnas ringi ja satub takso peale, mis viib ta ajas tagasi - 1920. aastate Pariisi. Seal kohtub loomulikult oma iidolite ja teiste suurkujudega nagu Fritzgerald'id, Hemingway (Corey Stoll) ja Gertrude Stein (Kathy Bates). Ta armub ka neiusse, kes parajasti on Picassoga koos.

Filmil on täpselt nagu enamus Woody Allen'i filme - laialivalguv ja lõppkokkuvõtteks väga nõrka ja üldist ideed kandev. Tegelased oleks nagu papist välja lõigatud ja siin ei päästa ka head näitlejad. Ka lugu ise on igav, korduv ja etteaimatav. Gil käib mitmel korral minevikus, aga mulle kui publikule ei ole huvitav mitte see, mida ta teeb vaid see, millised on kuulsused, kellega ta seekord kohtub. Film muutub äratundmismänguks. Samuti jääb arusaamatuks, mis toimus loos enne ja mis toimub pärast filmi. Linateos on kui peatükk pikast romaanist, mida peaks võtma tervikuna. Ka Alleni "intelligentne" huumor ei ole eriti vaimukas enam, kuigi esines ka päris naljakaid stseene. Filmil on õnneks suurepärane muusika, mis sobib ideaalselt olustikku ja paneb kohati unustama tegelaste pealispindse ja "kavala" dialoogi. Samuti on tuledes ja vihmas Pariis kujutatud imekaunina. Kahjuks on aga linnaplaane küllaltki vähe. Filmi säravaim episood on kindlasi Adrien Brody kehastatud Dali lühimonoloog sellest, kuidas ta Gil'i maalida tahaks. Kuigi film on laialivalguv ja kirjutaja jaoks küllaltki sisutu polnud film siiski halb, kuid filmielamust sellest kindlasti ei leia. Nagu pea iga teine Woody Allen'i film sobib see kergeks meelelahutuseks vihmase ilma korral oma kodudiivanilt vaatamiseks.

...amazing

Algus on lahja, about 3 minutes in tulevad väga naljakad asjad.

Harry Potter and the Deathly Hallows pt. 2

Teine osa algab sealt, kus esimene pooleli jäi. Harry (Daniel Radcliffe), Ron (Rupert Grint) ja Hermione (Emma Watson) otsivad Lord Voldemort'i (Ralph Fiennes) järelejäänud varikätke, et need hävitada. Film kulmineerub eepilise lahinguga, kus ühel poolel Voldy ja surmasööjad ning teiselpool Sigatüüka õpetajad, täisealised õpilased, kooli juba lõpetanud Koolidirektori Armee liikmed ja Fööniksi Ordu. Rohkem ei saa rääkida, sest siis ma juba spoilerdaks.

Ohjah. Harry Potter. Minu lapsepõlv. Läbi. Kurb oli kinno minna, aga samas olin elevil. Poetasin ka mõne pisara (need, kes lugu teavad võivad kolm korda arvata, mis kohas). Film oli minu jaoks rahuldustpakkuv. See oli hästi tehtud. Story ei olnud küll _täpselt_ sama, mis raamatus, aga mul ei tekkinud tunnet, et peaks püsti tõusma, popcorni ekraani poole lennutama ja karjuma:"RAAMATUS KÜLL NII EI OLNUD!!!". Viimases osas jätkab Yates oma järjest tumenevat tooni filmi visuaalse poole peal. Kohati tundub, et ekraanilt ainult halli erinevad toonid vastu vaatavadki, kuid jällegi mingil põhjusel ei häiri see mind, sest see kuidagi sobib kogu ülejäänud atmosfääriga. Lugu ise on juba sealmaal, kus igal sammul kaotatakse mõni lähedane sõber. Õnneks on olemas Ron Weasley, kes suudab ka kõige hullemates olukordades publiku naerma panna. Kahjuks ei leidunud teises osas sellist režii pärli nagu esimeses osas oli metsas krahmajate (ei ole kindel, kas see on täpne eestikeelne termin) eest põgenemise stseen. Soundtrack oli nagu Harry Potter'il ikka - võimas. Nüüd on lapsepõlv läbi...

Rise of the Planet of the Apes

Teadlane Will Rodman (James Franco) töötab ravimi kallal, mis peaks ravima Alzheimer'i tõve, sest noh, ta isal (John Lithgow) on see. Kõik on kena šimpanside peal tehakse teste, mis annavad ka positiivseid tulemusi, aga kui toimub ravimi esitlemine investoritele siis läheb ahv hulluks ja ründab kõiki. Ahvid pannakse magama, aga tuleb välja, et märatsev ahv oli rase. Will võtab ahvibeebi enda hoole alla. Caesar kasvab ja kasvab ning ilmutab kõrgema intelligenti ilmselgeid märke. Samuti testib Will saladuskatte all oma isa peal ravimit edasi. Charles (isa) paranaeb lühiajaliselt, kuid varsti tuleb haigus tagasi. Haiguse tõttu satub ta olukorda, kus naaber teda ründab, mis paneb omakorda Caesar'i naabrit ründama. Caesar pannaks kinni primaatide varjupaika, kuid tal õnnestub sealt põgeneda ja varjupaika tuua ravimi täiustatud varianti ning see lahti päästa nii, et kõik seal olevad primaadid saavutavad samuti kõrgema intellektuaalse taseme...

Re-re-boot. See tekitab ilmselt paljudes eelarvamust ja põlgust, aga tegelikult on Ahvide planeedi sünd selle suve suurfilm HPatDHpt2 kõrval. Lavastajatöö on suurepärane. Kuigi filmi sisu on pea täielikult ette teada välja arvatud mõned detailid on olukord vastavalt vajadusele pingeline. Film on küllatki raske emotsionaalne kadalipp. Minul oli saalist lahkudes rõhutud ja sünge tunne. Filmis pole stseene, mis pakuksid vahepalaks mõnd naerupahvakut. Kõik küll algab küllatki rahulikult ja need mõned minutid, mis näitavad Caesar'i lõpsepõlve võib peaaegu isegi helgeks lugeda, kuid ka need kulmineeruvad rünnakuga. Edasi liigub film järjest tumedamate tunnete peal. Kaadrid tekitavad nii hirmu, viha, kurbust, kuid ka mõistmist, miks ahvid nii käituvad. Samas on neile väga raske kaasa elada, sest nagu ka film näitab on tegemist siiski loomadega, kes on vangistuses ja keda on koheldud halvasti ehk loomadega, kes on inimeste vastu jõhkrad. Ka filmi lõpp ei vabastanud vähemalt mind mitte kuidagi pingest, mis pooleteise tunni jooksul oli kogunenud. Soovitan enesetunde huvides enne ja pärast filmi tugevat doosi positiivsust.

Anime or not, that is the question

X-Men First Class

Erik Lensherr (Magneto) (Michael Fassbender) otsib oma ema mõrvarit ja tema piinajat Sebastian Shaw-d (Kevin Bacon). Shaw-l on kuri plaan päästa valla tuumasõda, mis tähendaks tema arust inimeste surma ja mutantude võidukäiku, õnneks saab CIA agent Moira MacTaggart (Rose Byrne) sellest teada ja otsib üles Charles Xavier-i (proffesor X) (James McAvoy), noore mutatsioonide alase eksperdi. CIA saab teada, et mutandid on olemas, Shaw-d ei saada kohe kätte, Xavier ja Erik otsivad noori mutante ja treenivad neid, et panna kokku tiim, mille ülesandeks on Shaw peatada.

First of all - mulle väga väga meeldi filmi "look", mis oli väga puhas ja tundus ajastutruu (tegevus toimub 1962). Kõik oli väga koomiksiliku stiili ja värvidega. Filmi story erineb suurel määral comic book-i omadest. Kui võrrelda filmis olevat "esimest klassi" ja koomiksite oma siis... filmi oma on nagu kari imikuid koomiksi esimeste X-meeste kõrval. Väga elegantselt on lahendatud Xavier'i invaliidiks tegemine. Kahjuks ei ole seda koomiksis nii hästi lahendatud. Arvan, et Stan Lee on kade. Kui visuaal, heli ja sotry on filmil minu arust väga tugevad, siis tegelased jäid veidi tühjaks minu arust, kuid kindlasti pole see näitlejate süü. Karakterid on lihtsalt natuke kehvalt kirjutatud. Erandiks on professor, mis oli meeldiv, aga sellele vastukaaluks tundus Magneto nii üheplaaniline ja igav, et mul oli kurb. All in all, ootan järgmist osa.

Summer movies

Järgnevalt kirjutan ma (uutest) filmidest mida suvel (tegelikult juba maikuust alates) nähtud. Kahjuks jäid paljud filmid aja ja raha nappuse tõttu vaatamata, aga sai mõned ka ikka vaadatud. Kirjutan järgnevatest filmidest:
X-Men First Class
Arthur
Pirates of the Carribean: On Stranger Tides
Kung Fu Panda 2
Thor
Horrible Bosses
Harry Potter and the Deathly Hallows pt. 2
Rise of the Planet of the Apes
Captain America: The First Avenger

Nüüd on õnneks rohkem aega ja raha nii et ilmselt jõuab veel korra või paar kinno enne kooli.

Päris täpne kuupäev, peaks mainima

Tere Peterburi

Russia in 15 seconds.

A mutant

Lol

Oh wow

Le Party

Tondi peod on mõttetud. Ärge minge. Kõige toredam osa oli ilmselt öine jalutuskäik, aga ainult inimese pärast, mitte jalutamise.

Sourcecode

Oma challenge'i jätsin pooleli, sest olen laisk. Käisin kinos üle pika aja. Kirjutan siis ka midagi.

Colter Stevens (Jake Gyllenhaal) on USA sõjaväelane. Ühel hetkel ta ärkab rongis ning avastab, et ta on teine mees. 8 minutit hiljem rong plahvatab ja Colter ärkab mingisuguses kapslis. Tegemist on projektiga, mis aitab näha inimese viimast 8-t minutit ja Stevens on sobiv kandidaat ühe rongis surnud mehe mälestuste vaatamiseks. Ta peab teada saama, kes pani pommi, sest oodata on veel teist rünnakut.

Kuigi AB arust oli film keskpärane, siis minu arust oli väga hea. Gyllenhaal tegi kindlasti ühe om parimatest rollidest. Kuigi story oli põhimõtteliselt kokku pandud "Groundhog Day'ist" (1993), "Memento'st" (2000) ja "Deja vu'st" (2006), siis ei mõjunud see ära leierdatuna, aga samas vähemalt minu jaoks oli story küllaltki etteaimatav, aga just sellepärast, et see oli aimatav, aga mitte igav, on põhjust filmi kiita. Lavastajatöö/monteerija oli ka lahe, eriti nendes kohtades, kus oli vaja kiiremini aega edasi kerida. Küllaltki mõnusalt lahendatud. Muusika oli väga filmilik, kuigi mõne arust oli liiga lame *khm*khm*. Veel meeldis mulle filmi juures see, et tegelikult kandis Gyllenhaal kogu filmi üksi, teised olid vaid kõrvaltegelased, kuid ei tekkinud tunnet nagu oleks filmis liiga vähe. Siin on ilmselt vaja tänada ka lavastajat Duncan Jones'i, kelle lavastatud on ka "Moon" (2009), mis oligi film, kus oli ainult üks näitleja (Sam Rockwell) ja samuti mõjus film tervikuna.

Mind blown

Day 4: Seven fears/phobias

1. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.
2. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.
3. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.
4. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.
5. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.
6. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.
7. Kui keegi on kuskil ääre peal, siis ma kardan, et ta kukub alla.

Rohkem mul hirme pole, olen tiigrikutsu.

Day 3: Eight things that annoy you.

1. Mobiiltelefon, millele te helistate, ei vasta hetkel
2. Muda praegu, jää talvel
3. Vene keel
4. Mu videokaart
5. Youtube'i reklaamid
6. Kui keegi saab minust valesti aru
7. See, et mu ratta pudelihoidja on väärakas
8. Valetamine

Day 2: Nine things you do everyday.

1. Magan
2. Söön
3. Mõtlen
4. Lebotan
5. Loen midagi (kasvõi mahlapakki)
6. Ringutan
7. Pesen ennast mingil määral
8. Räägin
9. Naeran/naeratan

Hunting

A couple of New Jersey hunters are out in the woods when one of them falls to the ground. He doesn't seem to be breathing, his eyes are rolled back in his head. The other guy whips out his cell phone and calls the emergency services. He gasps to the operator: “My friend is dead! What can I do?”

The operator, in a calm soothing voice says: “Just take it easy. I can help. First, let's make sure he's dead.” There is a silence, then a shot is heard.

The guy's voice comes back on the line. He says: “OK, now what?“

Day 1: Ten random facts about yourself.

1. Ma ei söö marju (sealhulgas ka tomatit)ja seeni nende naturaalsel kujul, sest nende tekstuur on minu suule vastuvõetamatu. Moosi söön.
2. Kui ma olin väike siis murdsin ma oma vasakus käes kaks korda järjest luid. Kui olin paranenud esimesest murrust möödus umbes nädal kuni ma kukkusin ja murdsin uuesti sama käe, kuid teisest kohast.
3. Ma sain oma esimese lemmiklooma eelmisel aastal.
4. Mulle meeldib filme vaadata
5. ..Ja mängida igasuguseid mänge.
6. Ma peres on vanemad, kaks väiksemat venda ja eelmainitud lemmikloom Muki.
7. Ma elan Pirital.
8. Ma olen näinud väga upclose ja põhjalikult kuidas lammast tapetakse ja valmistatakse ette toiduvalmistamiseks ning siis samal päeval hiljem seda lammast söönud.
9. Ma olen külastanud Hispaaniat, Egiptust, Türgit, Taanit, Rootsit, Soomet, Lätit ja Leedut.
10. Mul on toas väga vana kummut.

Day 30 – Your favorite song at this time last year + Uus

Aasta tagasi oli mu lemmiklugu sama, mis esimeses postis selle challenge'i raames.

Kuna ma pole endast eriti kirjutanud blogisse, siis võtan ma uue challenge'i, mis on veidi põnev.

Day 1: Ten random facts about yourself.
Day 2: Nine things you do everyday.
Day 3: Eight things that annoy you.
Day 4: Seven fears/phobias.
Day 5: Six songs that you’re addicted to.
Day 6: Five things you can’t live without.
Day 7: Four memories you won’t forget.
Day 8: Three words you can’t go a day without using.
Day 9: Two things you wish you could do.
Day 10: One person you can trust.

Meie trükikojakontakt

Nii armas!
See mees töötas vanasti printcenteris, kus me oma lauamängu tahtsime trükkida. (vist)
Klikk

Day 29 – A song from your childhood

Jällegi, youtube ei ole mu sõber siinkohal.

Day 28 – A song that makes you feel guilty

How could he know
This new dawn's light
Would change his life forever?

Set sail to sea
But pulled off course
By the light of golden treasure

Was he the one causing pain
With his careless dreaming?
Been afraid
Always afraid
Of the things he's feeling

He could just be gone
He would just sail on
He'll just sail on

How can I be lost,
If I've got nowhere to go?
Search for seas of gold
How come it's got so cold?

How can I be lost?
In remembrance I relive
And how can I blame you
When it's me I can't forgive?

These days drift on
Inside a fog
It's thick and suffocating

His sinking life
Outside it's hell
Inside, intoxicating

He's run aground
Like his life
Water much too shallow

Slipping fast
Down with his ship
Fading in the shadows

Now a castaway
They've all gone away
They've gone away

How can I be lost
If I've got nowhere to go?
Search for seas of gold
How come it's got so cold?

How can I be lost?
In remembrance I relive
And how can I blame you
When it's me I can't forgive?

Forgive me
Forgive me not
Forgive me
Forgive me not
Forgive me
Forgive me not
Forgive me
Forgive me
Why can't I forgive me?

(Solo)

Set sail to sea
But pulled off course
By the light of golden treasure

How could he know
This new dawn's light
Would change his life forever?

How can I be lost,
If I've got nowhere to go?
Search for seas of gold
How come it's got so cold?

How can I be lost?
In remembrance I relive
So how can I blame you
When it's me I can't forgive?

Day 27 – A song that you wish you could play

Kui ma seda oskaksin.. that would be so fucking epic. So fucking epic

We are all going to die

Day 26 – A song that you can play on an instrument

Sadly, ei oska ma ühtegi pilli mängida. :(

Day 25 – A song that makes you laugh

Day 24 – A song that you want to play at your funeral

Reaction video

Day 23 – A song that you want to play at your wedding

No mida küsimust, mina ei tea, this prolly:

Day 22 – A song that you listen to when you’re sad

Võimalusi on palju... paljud lood on kurvad. Panen siia Led Zeppelini, sest seda pole olnud veel

Day 21 – A song that you listen to when you’re happy

Kui mul on hea tuju, siis ma võin kõike kuulata, mis mu playlistis on. Ma leian alati midagi positiivset nendes, isegi kui mõned kõlavad kõrvalseisjale vihase karjumisena. Panen siia ühe lühikese loo. Lugu algab 0:50

Day 20 – A song that you listen to when you’re angry

Kuulan seda ka niisama, aga see on tore lugu vihasena kuulata.

Day 19 – A song from your favorite album

Minu lemmikalbumit on ainult natuke vähem raske valida kui lemmiklaulu. Panen kaks lugu.

Day 18 – A song that you wish you heard on the radio

Day 17 – A song that you hear often on the radio

Ma ei kuula väga tihti raadiot nii et panen siia lihtsalt ühe loo mida olen mingi.. 3 korda kuulnud raadiost.

Day 16 – A song that you used to love but now hate

Ei ole sellist laulu olemas.

Day 15 – A song that describes you

Võimalusi on palju ning ennast on väga raske ennast iseloomustada objektiivselt. Panen siia näiteks... selle?

Day 14 – A song that no one would expect you to love

See pole mul arvutis ega, midagi, aga Eminem on lahe

Metal Cookies

Day 13 – A song that is a guilty pleasure

Hmm, ma ei tea, ei häbene midagi, mida kuulan.

Day 12 – A song from a band you hate

Vaata päev 2.

Harry Enfield - Women, know your limits

Ma loodan, et kõik selel blogi naislugejad on huumoorimeelega ja ei arva, et järgnev videolõik kajastab kuidagi minu vaateid.

Day 11 – A song from your favorite band

Tuleb jälle RHCP, mis teha.

Kui nüüd mõelda... siis ma tean kõiki selle laulu sõnu ka.

Day 10 – A song that makes you fall asleep

Ma ei leia youtube'ist unelaule, mida mulle on lauldud :(

Day 09 – A song that you can dance to

Day 08 – A song that you know all the words to

Klassika suht, suht lihtne ka

Day 07 – A song that reminds you of a certain event

Ma panen siia kaks videot. Esimene on see sündmus, mis mulle sellega meenub ning teine on laulu studio-version. Kui tahate kontsertelamust tajuda, vaadake ainult esimest videot. Vahepeal on Tõnise kätt näha ja minu karjumist kuulda :D Väga võimas kontsert oli, ja ma seisin umbes selle koha peal, kus filmitud on, natuke vasakul ja paar rida eespool. See oli nii võimas, kui Hetfield nende leekide taustal laulis, et ma arvan, et see jääb mulle veel väga kauaks ikka meelde. Kontsert toimus muidu 2010 aprill.

Uurimistöö...

...sai valmis. Sharing is caring. Siin on link, kui kedagi huvitab, ilmselt mitte, aga endal on mul vähemalt olemas, kui kunagi tahaks näha.

Reklaami sõnavara ja selle mõju Tallinna linna välireklaami, ajalehe Postimees ja ajalehe Eesti Ekspress trükireklaami näitel

Day 06 – A song that reminds of you of somewhere

Day 05 – A song that reminds you of someone

Day 04 – A song that makes you sad

Veits lame, aga mul on savi, teeb küll kurvaks.

Day 03 – A song that makes you happy

Mul ei ole enda muusikakollektsioonis väga laule, mis oleks väga Happy-Go-Lucky'd. Panen siia ühe laulu, mis tekitab, minu jaoks vähemalt, sellise chilli ja veidi lõbusa või pigem elu täis meeleolu.

Day 02 – Your least favorite song

See on nii mõttetu päev! Miks ma peaks teadma laule, mis mulle ei meeldi? Ma kuulan muusikat, mis mulee meeldib. Ilmselt läheks siia kõik laulud ülespuhutud pop-staaride poolt, kes pole ise eriti tööd teinud, et nii populaarseks tõusta, nagu nad praegu on (Bieber, GaGa, Cyrus jne.).

Day 01 – Your favorite song

Lemmiklaulu on üliraske valida. Ma tõesti ei teadnud, millest lähtuda. Valisin loo, mida võin alati kuulata, ükskõik kus, vahet pole kui palju aega mul on selle kuulamiseks. Lisaks sellele on tegemist nii laheda lauluga, et hea kvaliteediga versiooni ei saa postidagi, sest embed on blokitud, nii et, siin on link:

Can't Stop - Red Hot Chili Peppers

I shall take on a challenge

The 30 Day Song Challenge

Day 01 – Your favorite song
Day 02 – Your least favorite song
Day 03 – A song that makes you happy
Day 04 – A song that makes you sad
Day 05 – A song that reminds you of someone
Day 06 – A song that reminds of you of somewhere
Day 07 – A song that reminds you of a certain event
Day 08 – A song that you know all the words to
Day 09 – A song that you can dance to
Day 10 – A song that makes you fall asleep
Day 11 – A song from your favorite band
Day 12 – A song from a band you hate
Day 13 – A song that is a guilty pleasure
Day 14 – A song that no one would expect you to love
Day 15 – A song that describes you
Day 16 – A song that you used to love but now hate
Day 17 – A song that you hear often on the radio
Day 18 – A song that you wish you heard on the radio
Day 19 – A song from your favorite album
Day 20 – A song that you listen to when you’re angry
Day 21 – A song that you listen to when you’re happy
Day 22 – A song that you listen to when you’re sad
Day 23 – A song that you want to play at your wedding
Day 24 – A song that you want to play at your funeral
Day 25 – A song that makes you laugh
Day 26 – A song that you can play on an instrument
Day 27 – A song that you wish you could play
Day 28 – A song that makes you feel guilty
Day 29 – A song from your childhood
Day 30 – Your favorite song at this time last year

The Black Angels

Mu sõber soovitas mulle seda bändi. Ma siis kuulasin, kuna tegemist on väga hea sõbraga, kellel on ka minuga suht sarnane muusikamaitse, kuigi mitte päris sama. Tõmbasin (outlaw nagu ma olen) kaks nende esimest plaati. Minu arust ei ole väga hea bänd. Kõik lood kõlasidki küllaltki sarnaselt, mis pole automaatselt halb, aga on ebameeldiv, kui muusika eriti peale ei lähe. Ärge saage valesti aru, täitsa ok oli kuulata, aga enda iPhone'i ma seda ei pane. Kui kusagil keegi laseb siis oleks täitsa mõnus. Miks see mulle peale ei läinud oli see, et tegemist oli liigselt soiguva stiiliga minu jaoks - ei olnud sellist ärgitavat ja energilist kõla lauludel. Võib-olla mõnel laulul on, sest nende repetuaaris on veel 1 album ja 2 EP-d, aga neid ma ei viitsinud kuulata. Ühe loo ma siiski leidsin, mis mulle meeldis. Panen selle siia ka, youtube'i vahendusel.  Kommenteerige, mis teie arvate, kasvõi selle ühe loo põhjal, kui teisi lugusid ei viitsi kuulata youtube'ist/tõmmata.

Lulz

Rat Race

"a term used for an endless, self-defeating or pointless pursuit."

Chop Suey!

"a Chinese dish consisting of meats (often chicken, fish, beef, shrimp or pork) and eggs, cooked quickly with vegetables such as bean sprouts, cabbage, and celery and bound in a starch-thickened sauce."

Creeping Death

"On that same night I will pass through Egypt and strike down every firstborn - both men and animals - and I will bring judgment on all the gods of Egypt. I am the Lord."

King's Speech

Film räägib, kuidas Inglismaa kuningas George VI (Colin Firth) õpib rääkima. Tal on kõnedefekt juba lapsest saadik, põhjustel, mida filmis küll otseselt välja ei tooda, aga võib arvata, et põhjuseks olid karmid vanemad ja kurjad vennad. (Siis veel mitte) kuninga naine (Helena Bonham Carter) veab mehe juurde arste, kes kuidagi teda aidata ei oska. Kõlab küll klišeelikult, aga kui kogu lootus on kadunud, leitakse "arst" Lionel Logue (Geoffrey Rush), kes imekombel suudabki George'i ravida. Ravi ajal sureb mehe isa, kuningas George V (Michael Gambon), ning tema vend kuningas Edward VIII (Guy Pearce) loobub troonist, et abielluda naisega, keda ta armastab. Kuningana ei saa ta seda teha, sest Wallis Simpson (Eve Best) on juba kaks korda lahutatud naine ja kuningas kiriku peana ei saa sellise naisega abielluda. Nii peab Bertie asuma ise troonile. Kõige sellega käib ka kaasas kohustus pidada kõnesid, mis on tema jaoks väga raske.

Nii palju kui ma wikipediast lugesin on film ajalooliselt peaaegu täielikult korrektne. Wiki andmetel hakkas ravi kümme aastat varem kui filmis näidatud. Would make sense.

Minu arust oli filmi parim osa Colin Firth, kes igas kaadris piinles ja tegi seda usutavalt. Minu arvates väga hästi välja mängitud. Muidugi tegi ka hea osa Geoffrey Rush, aga temalt ei ootakski midagi vähemat. Teose miinuseks oli see, et ta oli liiga kuradi pikk. Seal on vähemalt 2 stseeni, mis oleksid võinud olla täiesti olemata ja lisaks veel paar, mille mõtet ma küll näen, aga siiski ebavajalikud minu silmis. Meeldiv minu jaoks oli muidugi veel see, et tegemist oli küllaltki lähiajaloolise filmiga, mis oli ka väga lähedal kokkulepitud tõele ning sellised filmid mulle meeldivad. Kui teile ka siis võite vaadata näiteks filmi "Valkyrie"(2008), peaosas Tom Cruise (ärge laske ennast sellest nimest hirmutada, näitlejana on ta tipp-topp enamasti).

Järgnev võib olla liiga rõve mõne jaoks. You have been warned. Väga wtf comic igastahes.

I want one

Seems awesome.

Õpetus, kuidas teha: http://www.instructables.com/id/The-Most-Useless-Machine/

The Tourist

Elise (Angelina Jolie) on mingi finantskurjategija, Alexander Pearce'i, armastatu, kes on maamunapealt kadunud olnud juba mitu aastat. Võimud jälitavad teda, kuigi ei tea milline ta väljagi näeb, sest ta on suure raha eest teinud põhjaliku iluopi, mis on ta näo täielikult muutnud. Alexander palub Elise'il välja valida mees, kes oleks tema kasvu ja ehitusega ning võimud valedele jägedele viia. Selleks meheks ostub Frank Tupelo (Johnny Depp), keda Elise rongis kohtab. Frank'i õnnetuseks aga ei aja Alexander'it taga ainult võimud vaid ka külmavereline gangster Shaw.

Loo algus võib tunduda igav, aga poole filmi pealt läheb asi tegelikult isegi päris huvitavaks. Vaatamata sellele nägin ma aga kohe sisu läbi, aga see on ilmselt juba selle süü, et ma olen liga palju filme näinud ja selle, et mul tuli kohe meelde Entrapment(1999). (Minu jaoks) Lihtne sisu aga ei teinud filmi vähem nauditavaks. Näitlejad olid head, kammoon Depp ja Jolie, kohad olid ilusad, muusika oli paigas (ei midagi erilist) jne. Kõik oli korralikult tehtud, isegi naljad olid piisavalt originaalsed. Eriti muidugi meeldis mulle Depp, jällegi, sest ta on väga hea näitleja minu arust. Ma võisin mõelda temast kui Depp'ist, aga ilma probleemita sai temast ka Frank Tupelo. Jolie seda ei suutnud ja ta roll oli, nagu alati, mängida küll veetlevat ja ilusat, aga tugevat, veidi mehist ja salakavala naeratusega naist. Ilmselt ta roll ka väga ei võimaldanud muidugi midagi sügavamt teha, aga see ei vabanda välja minu jaoks. Kinos käiku ei kahetse, võib-olla kunagi hiljem elus tegelen piraatlusega ja vaatan isegi uuesti.

Troll drawer

Live at JYSK

Black Swan

Kõigepealt sisu. Nina (Natalie Portman) on baleriin, kes oma töö tõttu on hullumeelne perfektsionist. Balletiteatris algab uus hooaeg ja Nina valitakse peaosaliseks Luikede järve interpretatsioonis, kus ta peab mängima nii Valget Luike kui ka Musta Luike. Esimese rolliga saab ta vabalt hakkama, sest on ka ise korralik piiratud tütarlaps, aga Musta Luige mängimiseks peab ta oma teise poole avastama. Mängu tuleb ka Lily (Mila Kunis), kes valitakse Nina "back-up"-iks, see Ninale väga meeltmööda ei ole ja ajab teda veel rohkem hulluks. Lõppu ma ära ei räägi, sest see on suht hea twist. Päriselt ka, mitte mingi M. Night Shyamalan'i twist, aga twist sellegi poolest.

Nüüd muljest. Alguses tundus, et on üle kiidetud, ei olnud nii hea kui ootasin, aga nüüd tundub mulle, et kurat, päris hea oli ikka tegelt. Muusika meeldis mulle, lõi õige atmosfääri olles ise märkamatu - hea filmi soundtracki tunnus + ma tundsin mõned klassikalised palad ära :D. Veel meeldis väga eriefektide kasutamine. See, kuidas Natalie Portman vahepeal luigeks hakkab moonduma oli väga reaalne ja õõvastav. Asi, mis mind häiris oli, et Portmani'l oli koguaeg selline nägu nagu oleks tal kõht kinni olnud juba 4 päeva ja et ta on väga hirmul, Mila Kunisel oli koguaeg selline nägu nagu ta oleks ta pilves ja sellel teatrijuhataja (Vincent Cassel) oli pervo nägu ees. Ma saan aru, et nende rollid olidki sellised, aga mingit variatsiooni võiks ju näidata siiski.

Wtf lol

Keegi teab, mis film? Tahaks näha

Hea laul